Teosest

Kui jänesekäpa usu järgi pidi talismani tarbeks ühe meetodi järgi jänest täiskuu ajal tapma, siis teistes kultuurides on jänese ja kuu vahel hoopis positiivne seos. Paljud kultuurid usuvad, et kuul on võim naise paljunemistsükli üle ja jäneseid (ning nende viljakust) seostatakse kuu või kuu jumalannadega. Lääne astroloogias, millega on tegelenud sellised kultuurid nagu iidne Babüloonia, Egiptus, Roomaeelne Inglismaa, Columbiaeelne KeskAmeerika, Kreeka-Rooma maailm ja keskaegne renessansi Euroopa, on kuu peaaegu täielikult naiselik kujund ning seda seostatakse süütuse, puhtuse ja viljakusega. Sellised kultuurid nagu Jaapaan, iidsed saksid, maiade Mehiko, osa Sahara-tagusest Aafrikast ja Hiina, kõik kummardasid kuu jumalannat, keda kujutati jänesena või jänesega. Isegi kui legendid erinesid kultuurides, kuu ja jänese side on muutumatu. Need jänese ja kuu sidemed peegelduvad sageli Ida ja Lääne kultuuride kunstiteostes. Jaapani kujukesed, siidist sirmid; Hiina maalid ja pronkskujud; Hollandi gravüürid; maiade vaasimaalid ja keraamika; Süüria, Araabia ja India käsikirjade illustratsioonid- kõigil on näiteid jänestest kuul, koos kuu või kuu jumalannaga. Üks seletus nendele seostele on, et jänest peeti ööloomaks; teine on see, et jänese tiinuse aeg on ühe kuufaasi pikkune. Seos võib tulla ka sellest, et mõned inimesed usuvad, et näevad reaalselt jänese kujutist kuul. Kuna paljud kultuurid arvasid, et kuul on noorendav ja taastav toime, side jäneste või küülikute ja kuu ning sünni vahel laieneb samuti koidule, algustele ja taassünnile. Lähtudes sellest ilusast mütoloogiast maalisin teose nimega „Kuujänes“.